Kaablite paigaldamisel tuleb neid sageli ka omavahel ühendada. Et teha seda ohutult ja vältida lekkeid, on vaja sobivaid seadmeid ja piisavaid oskusi. Täna vaatame lähemalt kaablite õiget ühendamist ja selleks vajalikke seadmeid.
Kaablite ühendamine kaablimuhvidega
Kaablid ühendatakse kaablimuhvide abil. Vaja on aga ka muud varustust, näiteks hüdraulilisi kaablikääre. Otsmuhvide ja muhvide valikul tuleb arvestada vähemalt mitme teguriga. Need tuleb valida kaabli tüübi, nimipinge, ristlõike ja soonte arvu ning kaabelliini ümbruse tingimuste järgi. Vaja on ka täpseid arvutusi, sest ühenduselemendid peavad sobima lühisetingimuste ja nõutava pikaajalise koormatavusega. Erilisi ohutusmeetmeid rakendatakse üle 1 kV nimipingega kaablite puhul – siin lisatakse mantlite ühendamisel metallvahetükid. Näiliselt lihtne element, kuid see tagab parema tiheduse ja katkematuse.
Kaablimuhve ei saa paigaldada igasse keskkonda. Neid ei tohiks paigutada ruumidesse, kus on suurem plahvatusoht. Välistatud on seega sellised kohad nagu suletud ruumid, kaablitunnelid, -kanalid või -šahtid. Juhtub, et seda soovitust ei ole võimalik järgida. Siis võib ühenduse teha, kuid muhv ei tohi olla malmkorpusega. Erivõtet kasutatakse ka üksiksooneliste kaablite kimpude ühendamisel, sest üksikute kaablite muhvid peavad olema üksteise suhtes nihutatud.
Kaabli järjestikuste osade ühendused
Sarnaselt kaablite pressimistööriistaga või muude kaabelliinide paigaldamisel kasutatavate seadmetega peavad muhvid vastama kindlatele tehnilistele nõuetele. Eelkõige tuleb muhvide metallosad tihedalt joota kaablite samuti metallist mantlite külge. Ohutuse tagamiseks tuleb ka iga ühendatav soon isoleerida. Ühine isolatsioon on lubatud ainult rangelt määratud juhtudel: kui nimipinge ei ületa 1 kV ja muhv on täidetud tihendavate ja isoleerivate omadustega materjaliga.
Arvestada tuleb lühisetaluvusega: kaablite metallmantlite, tagasivoolusoonte ja maandatud soomuste ühenduste summaarne lühisetaluvus ei tohi olla väiksem kui ühendatavate mantlite, soomuste ja tagasivoolusoonte lühisetaluvus. Kohustuslik on ka teha kindlad ühendused: metallmantlid, tagasivoolusooned ja soomused peavad olema metalliliselt ühendatud mitte ainult omavahel, vaid ka muhvide, otsmuhvide ja maandusega. Õigesti projekteeritud ühendused ja hästi kasutatud hüdrauliline pressimistööriist võimaldavad neis indutseeritud voolu miinimumini viia.
Kuidas tagada vajalik kaitse elektrilöögi eest?
Ohutuse tagamiseks on vaja mitte ainult kaablite õiget ühendamist, vaid ka kaitset elektrilöögi eest. Seepärast tuleb teha nõuetekohane maandus. Maandada tuleb otsmuhvide korpused ja alused. Mõnikord kasutatakse otsmuhvideta kaabliotsi või on otsmuhvid valmistatud isolatsioonimaterjalist. Sel juhul tuleb kaablite metallmantlid, tagasivoolusooned ja soomused ühendada maandusega.
Iga projekt nõuab individuaalset ohutushinnangut, mistõttu kasutatakse elektrilöögi eest kaitsmiseks mõnikord ka muid lahendusi. Lubatud on jätta kaabli üks ots maandusega ühendamata. Seda lahendust valitakse eelkõige selleks, et rikke korral vältida elektripotentsiaali ülekandumist alajaama territooriumist väljapoole. Mõnel juhul võib katkestada ka elektrilise katkematuse. Sel juhul tuleb aga tagada spetsiaalsed elektrilöögi eest kaitsvad meetmed.
Kaablite ohutu läbilõikamise reeglid
Töö elektriliinidel nõuab ohutusreeglite järgimist igal sammul, eriti selliste tööde puhul nagu lõikamine. Puudub kindlus, et läbilõikamiseks ettevalmistatud kaabel on nõuetekohaselt maandatud ja jaotusseadmes välja lülitatud. Seepärast käsitletakse kaablite lõikamist alati pingealuse tööna. Seega tuleb kasutada selliseid kaitsevahendeid nagu dielektrilised kindad ja jalanõud, kaitseprillid ning isoleerivad alused ja vaibad.
Juba kasutusele võetud kaabelliinide puhul tuleb alati arvestada, et soomus ja mantel võivad olla pinge all. Paljastatud kaablit ei tohi kunagi puudutada, kanda ega liigutada. Eriti kõrgepingekaablite puhul juhtub, et kaabel säilitab pinge ka pärast väljalülitamist. Tööd saab ohutult alustada alles pärast seda, kui on mõõdetud, et kaabel ei ole pinge all.
Igasugusel tööl elektriga tuleb olla ettevaatlik, et vältida elektrilööki. Kaabelliinide puhul on oht aga veelgi suurem, mistõttu tuleb juhiseid järgida igas töö- ja hooldusetapis.